Soome vabariigi presidendi Tarja Haloneni kõne Soome-ugri rahvaste IV maailmakongressil Tallinnas, 16.08.2004

 

Austatud soome-ugri rahvaste neljanda maailmakongressi delegaadid,
kallid sõbrad ja sugulased!

 

Taas on meie soome-ugri pere kogunenud, seekord Tallinnas, ja mul on tõeliselt hea meel teid jälle näha. Viimane kohtumine toimus neli aastat tagasi, 2000. aasta detsembris Helsingis, kus ka minul oli au olla osavõtjate hulgas.

 

Kolmandast soome-ugri rahvaste maailmakongressist on möödunud vaid napilt neli aastat, kuid muudatused, mis maailmas selle aja jooksul on toimunud, on tõeliselt suured.

 

Tähtis ja rõõmustav sündmus on olnud Euroopa Liidu laienemine käesoleva aasta maikuust kümne uue liikmesriigi võrra. Eesti ja Ungari on nüüd Euroopa Liidu täieõiguslikud liikmed. Meist, soome-ugri keeli kõnelevatest inimestest,  on suurem osa praeguseks Euroopa Liidu kodanikud ning meievaheline suhtlemine ja koostöö saab pidevalt kasvama.

 

Euroopa Liidus on igas riigis hoolikalt kaitstud õigus oma emakeelele. Nii Euroopa Liidu kui Euroopa Nõukogu praegused eesmärgid on väikeste keelerühmade seisukohalt vaadatuna igati julgustavad.

 

Euroopa Liit ei ole siiski Euroopa ega pole Euroopa veel kogu maailm. Globalisatsioon ehk maailmastumine on varasemast tugevamalt tunginud meie argipäeva nii oma heade kui halbade külgedega. Me kõik saame sellest pidevalt osa, kuna nii televisioon, internet kui ka teised massikommunikatsioonivahendid toovad kõik maailmas toimuva vahetult meie silmade ette.

 

Kogu maailma haarav infoühiskond on praeguseks nagu meie "koduvald", kus keel on meie vaimu kodu. Rahvusvahelise suhtlemiskeelena on inglise keelel praegu ülivõimas positsioon, kuid see ei tähenda veel kõike. Tõelisuse teiseks pooleks on need tuhanded erinevad keeled, mida meie ja paljud teised rahvad kogu maailmas kõnelevad oma emakeelena.

 

Õigus oma emakeelele on tähtis inimõiguslik küsimus. Hea emakeele oskus loob tugeva aluse ka võõraste keelte õppimisele. Euroopa Liidu ametlikuks eesmärgiks ongi juba rohkem kui ühe võõrkeele valdamine. Keelteoskus loob võimalusi mitmesuguseks koostööks. Armastus oma keele ja oma kultuuri vastu ei välista ometigi võimalust armuda ka teistesse keeltesse ja selle kaudu avanevate erinevate kultuuride kirevusse.

 

Hiljuti oli mul võimalus töötada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO asutatud globalisatsiooni sotsiaalse dimensiooni maailmakomisjoni esimehena koos Tansaania presidendi Benjamin Mkapaga. Selle 25 liikmelise komisjoni eesmärgiks oli osaleda ja tegutseda sellises muutusteprotsessis, mille abil suudetaks saavutada võimalikult inimnäoline globalisatsioon. Usun, et see on ajakohane väljakutse ka meile, kes me siia täna kogunenud oleme.

 

Maailmakomisjoni raporti lähtekohaks on, et positiivsed muudatused saavad alati alguse kodunt, meist enestest. Inimese kodu on kohalik asi, kuigi seda mõjutavad globaalsed asjad. Meie raporti ühe osa moodustavadki õigusi ja kohustusi puudutavad soovitused rahvusriikidele ja kodanikuühiskonnale, teise terviku moodustavad rahvusvaheliste organisatsioonide pädevusse kuuluvad asjad.

 

Väga sageli küsitakse, mis on edu saladus globaliseeruvas maailmas. Mingeid imerohtusid siin ei ole, kuid minu oma maa kogemustelegi tuginedes võin öelda, et üheks tähtsamaks edu pandiks on kindlasti hea haridus. Haridus on investeering paremasse tulevikku. Haridus on tähtis kõikide inimeste jaoks, kuid eelkõige on see tähtis noorte tuleviku jaoks ja nagu ütleb üks meie kongressi teemasidki: Noorsugu on meie tulevik.

 

Haridus peab olema võimalikult mitmekülgne. Teaduslik-tehniliste oskuste kõrval peab kiiresti muutuvas maailmas ruumi olema ka loovusele. Kultuur on noorsoole tähtsaks kompassiks tänase ja homse maailma mõtestamisel. Oma kultuuri tundmine ja hindamine on eriliselt tähtis, sest laias maailmas võib kergesti ära eksida kui inimene ei tea, kus on tema juured. Meie noorte tugevuseks ja viljakaks kasvupinnaks on ainulaadne soome-ugri kultuuritraditsioon. Me peame süütama oma noorsoo armastuse selle vastu, kuid täiskasvanudki peaksid meeles pidama, et meie praegune kultuur on tekkinud ja arenenud vastastikustes mõjudes teiste kultuuridega ja selleks peab ka noortel võimalus olema.

 

Soome-ugri keelte kõnelejaid on maailma rahavstiku koguarvu silmas pidades vägagi vähe. Maailma paljude keelte kirjus spektris peetakse suurteks keelteks neid, mida kõneleb üle miljoni inimese ja selliseid on ka soome-ugri keelte hulgas. Samas on tähtis meeles pidada, et üks ja sama keelerühm võib samal ajal erinevates maades olla kas domineeriv või siis keeleline vähemus. Vähemuse keele puhul tõusevad esile selle õigused, domineeriva keele puhul jällegi selle kohustused.

 

Soome rootsikeelse vähemuse positsiooni on rahvusvahelises võrdluses peetud eriti heaks. Veidi lähem peeglisse vaatamine on siiski näidanud, et ka meil pole kõik asjad nii laitmatud. Kõik rootsikeelse keelevähemuse esindajad ei saa ilmselt piisavalt teenuseid oma emakeeles. Vähemuste heaolu eest seismine nõuab meilt pidevat hoolt.

 

Soomekeelsetel koolinoortel on käesoleval aastatuhandel varasemast raskem leida motivatsiooni rootsi keele õppimiseks, ajal kui kõik tunnetavad, et inglise, saksa, prantsuse või vene keele oskamine avab neile võrratult rohkem uksi. Kuid küsimus on siin ka suhtumistes, mis kaudselt võivad puudutada ka meie oma keelt.

 

Eriliseks väljakutseks on väga väikeste keelte elujõu säilitamine. Soomes on sellisteks keelteks romi(mustlaskeel) ja saami keeled. Kõik me tänasest maailmakongressist osavõtjad teame hästi, et suurem osa soome-ugri keelepere keeltest kuulub samasse rühma.. Nende keelte elujõulisena püsimine eeldab aktiivset tegutsemist vastava maa valitsuselt. Eriti tähtis oleks piisava emakeelse õppetöö korraldamine algklassides.

 

Toetust võib saada ka mujalt. Soome on juba kümne aasta jooksul teinud pidevalt koostööd Venemaal elavate sugulasrahvaste toetamiseks. Selle programmi keskseks eesmärgiks on rahvuskeelte arendamine ja keelekogukondade kultuuriidentiteedi tugevdamine Venemaal. Ka Soome, Eesti ja Ungari kultuuri- ja haridusministrid on teinud viljakat koostööd Venemaal elavate soome-ugri sugurahvaste kultuuriidentiteedi säilitamiseks.

 

Väga väikeste keelte ja rahvaste - kaasa arvatud soome-ugri keeled ja rahvad - omapära ja elujõudu võiks edendada tõhustades üleeuroopalist koostööd. Euroopa Nõukogu regionaalsete ja vähemuskeelte põhikiri loob sellel tööle hea aluse ning loodan, et kõik Euroopa Nõukogu liikmeriigid ratifitseerivad ja allkirjastavad selle dokumendi.

 

Uute, aktuaalsete väljakutsete hulka kuulub ka selle üle arutlemine, mida soome-ugri traditsioon võiks pakkuda immigrantidele, kelle algupärane kultuuritaust võib olla hoopiski erinev. Ja veel: Milliseid rikkusi ja positiivset jõudu võiks soome-ugri traditsioon pakkuda praegugi veel omal ajal Soomest kaugete merede taha rännanutele?

 

Värskeks näiteks elujõulisest ja tugevast soome-ugri traditsioonist on mul meeles juulikuu alguse üldlaulupidu Tallinnas. Isegi lausvihm ei suutnud selle tuld kustutada ning soojust jätkus meile kõigile, kes me kohal olime. Midagi sellest elavast leegist ja rõõmsast mängust võiks olla kättesaadav ja omane ja siirdatav kõikidele soome-ugri koolilastele ja noortele. Üheks võimaluseks võiks olla kasvõi samasugused koolidevahelised teemapäevad nagu neid Soome ja Ungari koolide vahel on korraldatud juba aastaid. Usun, et neid ja paljusid teisi võimalusi käsitlete te oma kongressi töös käesoleval nädalal.

 

Soovin neljandale soome-ugri rahvaste maailmakongressile palju õnne ja edu tema tähtsas töös. Tean, et teie südametes on alati tuli ja usun, et kui kongress oma töö lõpetab, on meil pakkuda palju kasulikku ja head meie rahvaste noortele.